Archive for the ‘Armastuskirjad’ Category

 

Vesi on soe ja paitab mõnusalt Meie jalgu. Vaatan kuidas Su juuksed tuules lendlevad ja su imearmsaid õlakesi silitavad. Ma tunnen, et olen ÕNNELIK!

Vaatan Sind ja näen üdini õrnust, mis pealaest jalatallani usaldab end minu tugeva keha haardesse. Hoian sind kindlalt nagu roosiõit, samas jälgin, et sul oleks hea ja mõnus nii lähedal mulle, et tunnetan sinu erutunud südame tukseid. Hardalt piilun sinu kavalat pilku ja maailma kõige armsamat naeratust, milles su siidiste huulte vahelt helgivad vastu pilvevalged hambad. Me suudleme ja sa näksid mind õrnalt justkui tahes veelgi rohkem mulle teada anda, et olen sul olemas ja võiksin sellest armujoovastusest vähekegi üles ärgata. Aga ma ei taha, ma naudin kõike seda, sest mul oled Sina mu kõige Kallim!

Me pilgud on suunatud silmapiirile, kus meri ja taevas sujuvalt ühte sulavad. Mu käed on su ümber ja vesi toob järjest enam ja enam liiva me jalgade ümber, kindlustades igavest kokkukuulumist ja lähedust. Ei ole midagi võrreldamatult paremat kui tunda enda käte vahel Sind, mu kaunis Merineitsi. Liigun kätega üle sinu kumerate kehavormide allapoole kuni vormis puusade juures peatun. Haaran Sinust tugevasti kinni ja tõstan ootamatult su enda kohale. Sa kiljatad  ja hoiad kätega mu lihaselistest õlgadest kinni. Keerutan sind kuni saad käed ümber minu ning me suudleme pikalt ja meelalt. Hetked muutuvad tundideks ja me ei mõtle sellele, ainus mis oluline on see, et me südamed saaksid täiuslikus ühises rütmis kõike teineteisele jagada mis me sees nii imelist.

Jalutame veepiiril ennast unustavalt käsi-käes edasi. Vesi uhub me jäljed aga need armsad mälestused jäävad!

Oled kallis mulle

Valguse kiirusel lendan läbi elu, nähes ainult enda ette ja mitte märgates enda kõrval olevat inimest, kes minuga samas tempos meeleheitlikult püsida üritab ennastohverdavalt iga hetk  tuge pakkumas. Võiks ju korraks puhata ja silma vaadates öelda, et Kallis, Ma armastan Sind!

Kihutan mööda inimestest pilk enesekindlalt ette suunatud. Ei jätku mulle aega, et märgata nutva väikelapsega noort ema. Silmi jätkub vaid raha, kinnisvara ja autode jaoks. Peas on nagu õlitatud masinavärk, mis halastamatult juhib kogu seda lihast ja luust inimolevust, milles on siiski ka süda ja hing. Viimased üritavad aga ei suuda enam …

Naine saab kõike, mida hing ihaldab aga ainult seda mida saab mõõta rahas. Keegi ei lohuta, innusta, meelita ega hellita. Kaks inimest, kes on kinnitanud enda kooselu sõrmuste ja allkirjadega, ei paku enam teineteisele muud kui madalate vajaduste rahuldamist ja majandusuudiste arutlemise kõrvale ühist hommikukohvi. Kaks süda on surutud väikestesse aga raudsetesse puuridesse, mis üksteisest valgusaastate kaugusel. Tunnen kuidas süda nutab punaseid pisaraid ning see ei takista mul võtmete haaramist pilk uksepoole suunatult ütlemast külmalt kõlavaid sõnu: “Kallis oled, õhtul näeme”! Vastust ei tule ja seda ei ootagi keegi..

Kõik mis algas seiklustega kinos, teatris ja loomaaias, on läbi. Lilled on siiani kõige kallimad ja punasemad aga lendavad nüüd paari päeva pärast prügikasti samamoodi nagu tühi piimapakk. <Millal viimati lilli kinkisid? Eelmine nädal! See oli mul ununenud.> Retooriline arutelu oma peas, kui liftisõit võttis kauem aega ja peeglist enda silmadest väikse lootuskiire mõjul mõtted tavaelust kaugenesid.

Uus Itaalia restoran hubase ilme ja imemaitsvate pastaroogadega oleks ideaalne, et puuviljaselt hõrgu veini ning küünlavalguse juures saaks silmside abil üksteise hinge ja võib-olla isegi südamesse pugeda, aga kogu õhtu piirdub söögikoha arvustusele.

Mis on lahti minuga ja mis olen ma enda ümber loonud? Olen alati veendumusel olnud, et elu on nautimiseks. Olla õnnelik ja teha teised inimesed enda ümber õnnelikuks, rõõmsaks ning pakkuda inspiratsiooni!

Naine on tüdrukutega väljas. Istun sohval, toas on vaikne ja hämar. Mõtlen enda elu üle järgi.

Nii ei saa edasi ning seetõttu otsustasin, et tuleb elu Jackpot välja võtta! Ma ju Armastan oma naist ja järgmine kolm kuud teeme maailmale väikse ringi peale, et saaksin talle pakkuda kõike muud peale selle, mida saab raha eest!

Sa ei ole mulle enam lihtsalt kallis! Ma armastan Sind rohkem kui kõike muud siin maailmas ja tõestan seda sulle kogu oma ülejäänud elu!!

Koos Kallimaga rannas

 

Vihma tibutab sametiselt minu kaarjatele silmalaugudele. See pole külm ega soe, see lihtsalt on mõnusalt ennast meelde tuletav. Pisarad voolavad huultele niisutades viimaseid kergelt soolaka maiguga. Keel liigub tasa üle huulte ja vihmasadu saab talutamatult hoogu juurde..

Una mattina klaveripala saatmas neid sügavaid hingetõmbeid, kus õhku liigub rohkem välja kui jõuab sisse. Nii palju oleks anda ja nii vähe saada. Hinges püsib tohutult hiiglaslik kivi, mis tõmbab allapoole ja raskelt sume õhk mu ümber surub veelgi ja lihased ei suuda enam – ei jaksa lihtsalt..

Tuul puhub suunast, kus paistab õrn helk valguskiir. See on armastus, mis on nii valusalt kaugel pigistamas mu süda, mis niigi suure surve all pisikeseks mandunud. Suur jõud, mis täitis maailma naeratuse ja silmad magusate õnnepisaratega on peidus. Kuskil minu sees on veel mässumeelsust sellele kõigele vastu hakata! See tahab süüdata lõkke, et valgustada maailm ja otsida üles sügislehtedesse peitunud südamesoojust andev päike.

Tahan haarata su käest ja hüpata õhku, kõrgele pilvedesse. Olla alasti ja hüpata sulgpehmete pilvede peal, suudelda juuksed tuules hõljumas ja sukelduda hullumeelselt armatsedes trikitavate pilvede sisse. Oleme kokku loodud ja nii uskumatult täpselt, et üksteise ümber tihedalt põimudes ei suuda meid miski enam lahutada. Kõik on puhas, soe, mahedalt õdus ja kerge!

Kõrgemale lennates, täieliku õnnejoovastuse nauditava olemise poole püüeldes, unustamatult üksteist meeletult nautides ja armastades, ei tea me enam, mis on allpool. Mõtlen endamisi ja lihtsalt lendan ja lendan …

Ta ärkas üles sel vaiksel hommikul ja mõtles kui üksi ta on. Olla ilus naine sellel kaunil hommikul täiesti üksi – telefon välja lülitatud ja Macbook Air peidus ühe mittemidagi ütleva ümbriku sees.

Päike paistab ja õhk lämmatab kevadetundest – see on see salakaval armastus, mis hakkab esimeste soojakraadidega südametesse tungima ning toob maapeale rahu ja teeb inimesed õnnelikeks.

On üks noormees, kes otsib tulutult võimalust teha midagi igavalt traditsioonilist ehk soovida naisele midagi ilusat, kasutades võrgutavaid väljendeid ning meelalt madalat hääletämbrit. Kõigest hoolimata ei õnnestu see, sest naisele tänapäeva elektroonika ei meeldi – armastus ei ole see! Armastus on kallistused, musid ja õrn külmavärinaid tekitav sosin kõrva ääres. Telefonist ei piisa, sest Naine on kaval.

Noormees istub arvutis, et tabada online kedagi, kes talle oluline – keegi, kes ainukesena talle maailmas midagi tähendab. Möödub tund ja siis teine … naine oleks nagu sukeldunud teise dimensiooni.

Kui lõpuks kasutades tavalist Eesti talupoja mõistust, läheb noormees soliidselt riietatuna ehtsate inimeste sekka ja ostab sületäie lilli. Viimaks läheb kõik nii nagu peab – naine on õnnelik ning noormehe pintsak kortsus ning lips kadunud :)

Noormees lasi naisel TUNDA ennast olulise ja tähtsana sel erilisel päeval, mis kestis pikemalt kui aasta mõnes muinasjutus ning kus leidus armastus rohkem kui ühte südamesse võiks iial mahtuda.

Ilusat Naistepäeva Naised! ;)

Kuulen kuidas tasakesi sosistad mulle, et armastad mind. Lähenen Sulle ja surun oma huuled sinu omade vastu. See hommikune musi on ütlemata magus. Libistan su pehmed juukseid oma sõrmede vahelt läbi ja tõmban su endale lähemale. Need viimased hommikused minutid siin voodis on nii mõnusad. Kahju ainult, et sul nii kurb pilk on silmades..

Kallis, kuidas saaks küll need pilved Sinu pea kohalt minema ajada? Kallis, sa oled ILUS! Sa oled kõige kallim ja armsam tüdruk maailmas! Võtan su tugevalt enda käte vahele ja õrnalt ütlen sulle tasakesi, et ma armastan Sind! Sa naeratad aga samas muutuvad su silmad vesiseks ja need märjad pisarad teevad mulle valu. Kallis, kuivata oma silmad, ma olen ära ainult paar päeva. Ainult kolm ööd pead veetma üksinda meie suures voodis. Sul on minu kingitud suur mõmmi, kelle sa saad enda kaissu võtta. Juba “homme” tulen ja siis olen jälle tervenisti Sinu päralt! ;) Annan musi ja lähen.

Uinuda üksinda on nii raske kui südames on keegi, kes on sulle terve maailm. Iga eemalolek muudab kõik järgnevad koosolemised imelisteks. Hea kui mõistad tõelise kvaliteetaja väärtust. Kujutan ette kuidas süütad küünla, paned mängima muusika, mis meenutab kõiki meie koosoldud aegu. Raske on mõelda, et oled nii kurb ja õrnalt tundeline. Ükskõik kui palju nutad, Sinu suudlused on ikkagi maailma kõige magusamad. Igatsen Sind..

Mis eesmärgil läksin ja mis oli mu hinges, et see nii raske on. Kui praegu oleksid kuldsed kuuekümnendad, siis oleks me koos läinud aga sugugi mitte samal eesmärgil. Hoopis teise kohta oleks rännanud ja sihtpunktis oleks me leidnud midagi meie hingele. Kui täna olen eemal, et investeerida millessegi, mis aitab hiljem nautida asju teistmoodi, kui muidu oleks võimalik. Tänapäeva maailmas armastada on raske aga armastus ei kao kuhugi! Enne kaob see, mis annab praegu inimestele eesmärgi ja siis oleme kõik õnnelikud või meid pole olemas :)

Helistan, et jõuan kahe minuti pärast. Pärast viimast kurvi näen Sind toasussides seismas siidise taskurätiga silmi kuivatamas. Oeh, ma armastan seda naist! :)

armastus on see mida vajan

Armastus, Armastus ja lõpuks on Armastus see, mida ma vajan!

See, millest praegu läbi hõljun on midagi hämmastavalt õrna. Tunnen nagu oleks kosmoselaevas – kõik on nii kerge ja täiesti kaalutu. Maailm on tühi aga üllatavalt hubane. Kõik on nii kompaktne aga samas võib joosta tundide viisi kuhugi välja jõudmata. Olen ikka siin samas ja mulle meeldib siin, sest olen Sinuga! Olen armastuse sees ja Sinu ees! :)

Armastus minu sees on peegeldus armastusest minu ümber. Milline oivaline kombinatsioon parimatest asjadest, mida suudan ette kujutada aga kõik see on reaalne. Just täpselt praegu ja siinsamas.

Sa oled imeline! Sa oled ilus ja veetlev! Ükskõik kuhu vaatan, näen vaid Sind! Sinu joovastav parfüüm kummastab mu meeled. Tahan Sind vaadata, Sind hingata  – lihtsalt Sind tunda kõigi oma meeltega. Sa oled mulle kõige kallim! Kui mul oleks valida tervest maailmast ükskõik mida ja ükskõik millises koguses, et vahetada Sind välja siis jääks ma vaesemaks. Sina oled minu kõige suurem aare, ka terve maailm moodustab vaid kübemekese kõigest sellest, mida Sina mulle pakkuda oskad! Mul on kõik, mul oled sa täiesti asendamatu! Kas tead, mida see tähendab? Ma tean, et sa tead, sest Sul on maailma kõige ilusam naeratus ja vaadates sinu silmi on võimatu lahti lasta. Ma upun sellesse ja mulle meeldib see sihtpunkt, mis kunagi ei saabu aga mille teekond on fantastiliselt taevalik! :)

On juba külm sügisõhtu ja ma ei tea,  miks tõin Sind siia rõske järve äärde, mille uskumatult siledal pinnal peegeldub vastaskaldal peaaegu lehtedest vabade puude alasti võred. Sul on külm ja su imelised huuled on muutunud härmatisetooni, vaid õrn puna kumab su põskedelt aga silmadest helgib Sinu südamesoojus, mis paneb mind unustama, et mul on külm. Annan Sulle oma mantli, et neid naiselikke huuli varsti näha hoopis rõõmsamas toonis. Aitan kaasa sellele kavala suudlusega, millele järgneb veel üks ja siis veel üks. Aeg lendab ja kõrvaltvaatajale tunduks varsti, et meile kasvavad juured alla ning muutume üheks väänlevaks puuks, mis hoolimata ilmast ei taha oma lehti loovutada vaid ilmutab hoomamatut värvikirevust, et kollased kased ja punased vahtrapuud muutuvad kadedaks nähes seda armastust me vahel. Kõik on nii täiuslik ja see kestab veel ja veel..

Armastus, Armastus oli alguses aga sellega see ei lõppenud! ;)

 

Minu armas ja seksikas

Mis on Sinus sellist, mis mind kütkestab? Mis on see, mis aheldab nii mu südame kui mõistuse Sinu külge nii tugevasti kinni? Kui mul isegi oleks puhtast kullast briljantidega kaunistatud võti, mis avaks kõik lukud, millega saaks end vabastada, siis ikkagi annaks ma selle ära esimesele almust paluvale kerjusele. Nagu kinnisidee, mis kaotab mõtlemisvõime. Milline vang jääks vangikongi konutama kui uksed on lahti ja kõik valvurid kariibidel puhkamas?

Mõned arvavad, et selline mees, kes sellistes kütkeis tunneb nagu paradiisis on kas nõrk või loll. Tõsi, mis tõsi. Olen füüsiliselt tugev, hea kehaehitusega, nutikas ja intelligentne – see on see, mis mulle on öeldud. Kas nad on valetanud.. Ausalt öeldes on mul ükskõik :) Sa oled ainuke põhjus, miks ma Elan!

Mis on valem, et leida endale perfektne hingekaaslane?

Tead, sa oled nii seksikas!!! Istume kahekesi õhtul laua ümber, upun su silmadesse, sõime imehead lõhefileed kooreses kastmes vürtsiks kõrval Lõuna-Saksama vein, tuul puhub avatud aknast pannes ainukese valguse allika siin toas võbelema harmooniliselt tekitades heli, mis nii harmooniliselt sulab meie kiirete südametuksete sekka. Su silmad säravad, Sinu huuled on nii kelmikalt naeratuseks kumera kuju võtnud, samas valmis iga hetk sekundi murdosa jooksul võtma natukese teise kuju, et tunda minu huuli endi vastas. Imetlen Sinu pikki juukseid, mis nii täiuslikult Sinu õlgadele langevad jättes siiski Sinu hurmavalt kauni kaela minu fantaasiarohkeid mõtteid rikastama. Sinu siidist õhtukleit oleks nagu rätsepa poolt perfektselt just Sinu  kehakumeruste järgi õmmeldud. Silmad piiluvad salaja neid vallatuid varjusid, mis su tohutult seksika keha peal liugu lasevad. Tahaks olla siid – olla just praegusel hetkel Sulle kõige lähemal, tunda Sinu joovastavat parfüümi, tunda seda õrnust, millele ei saa vastu isegi päikesetõusul vast õidepuhkenud maailma kõige õrnem roosiõieleht. Aaarrhhh, see ajab mind hulluks, tunnen kuidas üle keha kiiresti liikuvad värinad on tõestuseks ülimale erutusele. Tahan Sind kohe, kohe, kohe ja täiesti endale! Tean, et Sa mõtled sama – täislikkust peab korrutama tuhandega. Me mõlemad teame, et eelmäng hakkas juba siis kui uksest sisse astusid ja mulle põse peale, mitte huultele vaid põsele sellise musi andsid, mis mind nii üllatas kui ka meelitas ja segatusse ajas. Hetkega läks edaspidine tegevus edasi juba teisel levelil. Nüüd on juba level 57 .. Isegi maavärin ei saaks meid enam katkestada. See pole enam kirg – see on ekstaas!

Kusagilt kaugelt kostuvad helid, mida teevad hommikuvärskust nautivad linnud. Avan silmad ja näen maailma kõige armsamat tüdrukut enda kõrval – võiks jääda tundideks nautima seda imeilusat vaadet. Sa oled lihtsalt nii võimatult sõnadega kirjeldamatult armas! Tean, et ma naeratan ja mu silmad säravad praegu nagu iga kord kui sind näen. Teen Sinust pilte, et võiks vaadata Sind siis kui sind igatsen. Kui ma oleks maalikunstnik ja visandaks lõuenditele maastikke või arhitektuuri, siis alati oleks piltidel põhiplaanis just Sina! Sul on maailma kõige armsamad silmad, kõige armsam naeratus, kõige armsam nina, kõik kõige armsam. Miks see nii on ma ei tea :)

Sa oled nii armas kui seksikas! Just seda ma vajan ja kõik muu harmoniseerub sellega perfektselt. Sa oled mu täiuslik hingekaaslane – oled nii taevalikult armas ja nii kuradi seksikas! :)

 

Kas tuled naiseks?Tahan Sind enda naiseks, et olla Sulle parim mees, keda üks naine võib ihaldada!

Tahan hoida ja kaitsta Sind! Nii heas kui halvas, nii rikkuses kui vaesuses, ei jäta Sind iial! Nii siis kui oled haige, kui siis, kui oled terve. Nii nooruses kui hilises vanaduspõlves!

Olen Sinuga alati ja igavesti, armastades ja hoolitsedes Sinu eest, kuni surm meid lahutab..

Kuu on kõle ja külm ..aga armastus on soe :)

Kui ärkan hommikul, siis esimene mõte mis mul pähe tuleb on, et kus oled Sina mu Kallike? Alles siis vaatan kella ja lähen hambaid pesema. Tahaks iga hommik Su kõrval ärgata! Tahaks nii väga selliseid hommikuid, kus saan Sind kallistada ja sulle musi anda enne kui tööle lähen. Sa oled niivõrd kallis mulle, et vahel lihtsalt unustan töö ja jään sinu peale mõtlema kuni heliseb telefon või keegi hakkab minuga rääkima ja tõmbab niiviisi välja mind sellest unistuste lainest. Miks oled minusse nii sügavale imbunud, et ilma sinuta mu ükski päev ei möödu? Igatsen neid õhtuid kui tulin töölt ja tahtsin koju tulla, sest Sina ootasid mind seal ees..

Kohtusin Sinuga ja see oli mu parim päev üle pika aja. Nii hea oli Sind naeratamas näha :) Ma ei olnud unustanud kui armsad Su silmad võivad olla. Neisse võib lihtsalt uppuda! Nii hea oli Sinu käest kinni hoida – Sul on nii pehmed käed, et võiks neid lõpmatuseni hoida ja silitada. Tean, et ei saa sind kunagi sülle võtta aga tahaks Sind lihtsalt enda käte vahel hoida, et tunneksid ennast turvaliselt! Tahan Sind kaitsta selle kurja maailma eest olles Sinu kaitseingel. Kui uinusid, siis olin ma veel kaua üleval, lihtsalt vaatasin kuidas sa magad. Tean, et ei näe seda niipea aga loodan, et siiski üsna varsti! Sa oled nii armas, nii ilus ja nii suure külgetõmbega, et tunnen, et olen nagu raudmees, kes on sattunud maailma kõige tugevama magneti haardesse. Tunnetan isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel tõmmet sinu poole. See on see igatsus Sinu järgi.

Miks küll tundsin pool aastat tagasi, et kõik on nii lihtne ja lakooniline. Samas oli kõik nii keeruline ja mõistmatu. Ajasin sassi selle mis oli hästi sellega mis oli halvasti ja haarasin millestki kolmandast, mida ei osanud kummasegi lahterda. Miks lõpuks keskendusin sellele, et mis on raske ja surub unustades ära selle, mis on toeks ja mis annab jõudu? Miks lasin ennast võtta mustal merelainel, mille sisse ma ei näinud ja lasin sellel kanda mind hoovusesse, mille suunas ma polnud kindel? Miks arvasin, et mis tuleb, see on parem ja see mis maha jääb on ainult halb? Miks eksisin nii rängalt ja ootasin nii kaua, et jõudsin sügavasse pimedusse, et alles nüüd olen tagasi jõudnud peale kõiki neid eksirännakuid ja meeltesegadusi.. Miks nüüd kui näen jälle päikest ei valgusta see mind enam? Miks valgustab mind ainult kuu aga mitte ükski täht? Kui hüüan, siis keegi ei kuule. Kui viipan, siis keegi ei näe. Olen täiesti üksi siin maailmas, nähtamatu ja tumm. Kas on veel võimalus aega tagasi keerata või hoopis raamatus uus lehekülg keerata, et alustada otsast peale? Tahaks nii väga ja tean, et see aeg kord saabub .. ainult ei tea, et millal.

Nägin kuud ja mõtlesin, et see mis särab keset pimedust on soe. Arvasin, et elu on ilus ja kõik läheb paremaks. Kui aga kohale jõudsin, siis avastasin, et kuu on hoopis külm ja kõle. Tundsin, et midagi on puudu. Teadsin, et armastasin päikest, mis andis sooja! Olin harjunud selle soojusega ja arvasin nii ongi, isegi ilma päikeseta.. Mõtlesin, et ehk oli see liivane mererand lihtsalt, mis mulle meeldis või lõbus võrkpall päikesepaistel, mida nautisin. Mõtlesin, et see oli kirg, mida ihaldasin. Aga eksisin, sest armastasin kogu see aeg Päikest! Seda kõige soojemat siin maailmas, ilma mitteta külmuks kogu mu maailm lõpuks. Kallis Sina oledki minu Päike – ei saa ilma Sinuta. Jumaldan Sind ja teen kõik, et Sind veel näha ja ei loe seda isegi variandiks, et kaotan Sind jäädavalt. See oleks minu lõpp.. Mu süda on jääs, ainult Sina suudad seda üles soojendada!

Tahan, et annaksid mulle soojust, et saaks seda Sinuga jagada! Annaks Sulle kõike muud mida vajad, ükskõik, mida Su hind ihaldab! Elan Sinu jaoks – oma elu lõpuni!

Armastan Sind!

Armastuse juurest kaugel ära

Ma ei tea küll, et millal Sa selle kirja kätte saad ja kas oled
eelmistki lugenud juba … aga hing ihaldab Sulle veel kirjutada. Need
tunded peksevad mu südames ja tahavad mingit väljendusvõimalust. Tahan
näidata Sulle kasvõi ainult kirjutades, et kui kallis Sa mulle oled!

Kujutlen ennast Sinuga kohtumas täna. Juba hommikul kell 5 ärkasin ja
ja enam und ei tule. Tean, et saan sinuga kell 11 kokku aga ei tea
veel kus. Vannitoas veedan rohkem aega kui keskmine naine aga tean, et
sulle habetunud nägu ei meeldi :) Olen puhas ja juba valmis. Ei taha
kohvi ega süüa. Mõtted on ainult seal, et mida ma Sulle ütlen, kui
Sind näen. Kuidas Sa võiksid reageerida, et kui mind näed. Tean, et on
tobe niiviisi mõelda, sest nagunii toimub kõik spontaanselt ja eks mu
nägemine toob sulle naeratuse näole :)

Mäletan, kui juba ammu, mitu aastat tagasi, tulin sulle bussijaama
vastu. Ootasin Sind ja olin väga mures. Su telefonil oli aku tühi ja
buss oleks pidanud juba ammu kohal olema. Ma ei teadnud, et kus sa
oled ja et kas äkki on mingi õnnetus juhtunud. Kui sind lõpuks nägin,
siis see tunne, mis mu sisemuses valdas oli taevalik! Kui mõtled
kasvõi natukene selle üle, et kui miski mille olemasolu on nii
tavaline, et ei pane seda enam tähelegi, võib olla kadunud, siis tekib
järku oskus hinnata nende asjade väärtust, mis sul praegu olemas on!
Ei taha Sind kunagi kaotada – tahan, et oleksid terve elu minuga!

Kui lähen lilli ostma siis ma ei vaata kunagi hinda vaid ainult lilli
endid. Ilu ei sobi võrrelda rahaga. Ilu peab võrdlema ainult ilu
endaga. Sellepärast ongi mu vabatahtlik kohustus ja kõige suurem soov
kinkida Sulle vaid selliseid õisi, mis väga palju alla ei jääks Sinu
enda ilule. Oled kõige ilusam tüdruk maailmas! Sellepärast on lillede
valimine nii tohutult raske ülesanne..

Kas olen uuesti armunud, et mõtlen kogu aeg Sinust? Hetkest, kui ärkan
kuni selle viivuni kui uinun. Miks olen nii emotsionaalne, et vähegi
romantilised stseenid filmides, mu hingamise paigast viivad ja miks
silmad vette uputavad? Miks mõtlen sellistel hetkedel Sinu peale? Miks
kujutlen ennast neis stseenides koos Sinuga? Miks tekitab see nii
tohutut kurbust, et tegelikult oled minust ju  niipalju eemal ja see
on lihtsalt üks Hollywoodi linateos, mille stsenarist isegi ei tea ei
mind ega ka Sind. Tunnen nii väga puudust neist hetkedest, millal saan
tunda end Sinu lähedal.

Kui oleks ajamasin, siis keriks kõhklematult minevikku tagasi ja
jätaks tegemata kõik need otsused, mis tingisid selle, et Sinust nii
kaugel pean praegu olema….