Posts Tagged ‘igatsus’

Armastuse juurest kaugel ära

Ma ei tea küll, et millal Sa selle kirja kätte saad ja kas oled
eelmistki lugenud juba … aga hing ihaldab Sulle veel kirjutada. Need
tunded peksevad mu südames ja tahavad mingit väljendusvõimalust. Tahan
näidata Sulle kasvõi ainult kirjutades, et kui kallis Sa mulle oled!

Kujutlen ennast Sinuga kohtumas täna. Juba hommikul kell 5 ärkasin ja
ja enam und ei tule. Tean, et saan sinuga kell 11 kokku aga ei tea
veel kus. Vannitoas veedan rohkem aega kui keskmine naine aga tean, et
sulle habetunud nägu ei meeldi :) Olen puhas ja juba valmis. Ei taha
kohvi ega süüa. Mõtted on ainult seal, et mida ma Sulle ütlen, kui
Sind näen. Kuidas Sa võiksid reageerida, et kui mind näed. Tean, et on
tobe niiviisi mõelda, sest nagunii toimub kõik spontaanselt ja eks mu
nägemine toob sulle naeratuse näole :)

Mäletan, kui juba ammu, mitu aastat tagasi, tulin sulle bussijaama
vastu. Ootasin Sind ja olin väga mures. Su telefonil oli aku tühi ja
buss oleks pidanud juba ammu kohal olema. Ma ei teadnud, et kus sa
oled ja et kas äkki on mingi õnnetus juhtunud. Kui sind lõpuks nägin,
siis see tunne, mis mu sisemuses valdas oli taevalik! Kui mõtled
kasvõi natukene selle üle, et kui miski mille olemasolu on nii
tavaline, et ei pane seda enam tähelegi, võib olla kadunud, siis tekib
järku oskus hinnata nende asjade väärtust, mis sul praegu olemas on!
Ei taha Sind kunagi kaotada – tahan, et oleksid terve elu minuga!

Kui lähen lilli ostma siis ma ei vaata kunagi hinda vaid ainult lilli
endid. Ilu ei sobi võrrelda rahaga. Ilu peab võrdlema ainult ilu
endaga. Sellepärast ongi mu vabatahtlik kohustus ja kõige suurem soov
kinkida Sulle vaid selliseid õisi, mis väga palju alla ei jääks Sinu
enda ilule. Oled kõige ilusam tüdruk maailmas! Sellepärast on lillede
valimine nii tohutult raske ülesanne..

Kas olen uuesti armunud, et mõtlen kogu aeg Sinust? Hetkest, kui ärkan
kuni selle viivuni kui uinun. Miks olen nii emotsionaalne, et vähegi
romantilised stseenid filmides, mu hingamise paigast viivad ja miks
silmad vette uputavad? Miks mõtlen sellistel hetkedel Sinu peale? Miks
kujutlen ennast neis stseenides koos Sinuga? Miks tekitab see nii
tohutut kurbust, et tegelikult oled minust ju  niipalju eemal ja see
on lihtsalt üks Hollywoodi linateos, mille stsenarist isegi ei tea ei
mind ega ka Sind. Tunnen nii väga puudust neist hetkedest, millal saan
tunda end Sinu lähedal.

Kui oleks ajamasin, siis keriks kõhklematult minevikku tagasi ja
jätaks tegemata kõik need otsused, mis tingisid selle, et Sinust nii
kaugel pean praegu olema….

ma igatsen Sind mu Armastus

Istun toas ja siin pole mitte midagi muud peale minu enese. Isegi seinu ei tunneta enda ümber, mis tegelikult eksisteerivad ja peaksid piiritlema seda ruumi, milles olen. See on see üksinduse tunne, kui pole midagi ega kedagi seltsiks. Tegelikult isegi ei taha, et oleks … mingisugune trots on hinges aga liigutama see ei pane. Maailmas on niipalju asju, loomi ja inimesi, kellele tähelepanu pöörata. Kuhu minna, mida teha ja kellega olla – need küsmused pole minu jaoks. Olen täna üksi, kramplikult ühe kohapeal, pidur peal. Hinges on valu ja südames tühjus.

Arvan, et armastan liiga palju, sest üks inimene ei saa täita terve maailma rolli. Ei tea kas olen nüüd nõrk või ei oska enam mõelda. Telefon helises enne aga ei mäleta, kes see oli .. minu kallim see polnud. Midagi maavälist.. Tundub nii tobe ..

Mida inimesed teevad, kui nende sees jääb armastus üksi? Hakkavad jooma, kanepit suitsetama, hullumeelselt tööd rabama, teiste südameid murdma, langevad lihtsalt masendusse? Tundub, et mina kuulun viimasesse lahtrisse.. Rummipudel hüüab, et tee üks kokteil ja viska seltsiks üks laimiviil juurde. Ma ei kuule seda, sest praegu võiks lõpmatuseni juua .. täis ma ei jääks. Aga miks ma siis teen seda, mida ma just teen, et ei tee mitte midagi? Miks ei saa südamele vastu töötada, miks ma ei asu võitlusesse? Miks tunnen end praegu üksi ja kannatan asja pärast, mille võiks lihtsalt enda seest välja visata ja vabalt elu edasi nautida?

Kallis, pole sind juba ammu näinud. Tean, et Sul on kiire ja tuhat tegemist. Tean, et igatsed mind ka aga kas igatsusel ja igatuses on vahe? Mida ma üldse igatsen, et nii üksi tunnen? Kas kallistusi, suudlusi, seksi, tähelepanu, meeldivat vestlust, kellegi lähedust või millest ometi? Millal inimene ei tunne ennast üksi ja mis see on, mis puudu on? Tundub, et see on ikka minus endas kinni. Olen kujutlenud endale maailma, kus oled ainult Sina ja mitte midagi muud ega kedagi teist ma seal tähtsaks ei pea. Olen Jumala rollis, kes lõi endale maailma aga peale esimest loomist, unustas ülejäänud. Tean, et mulle piisab ainult Sinust, et olla õnnelik ja võiks anda kõik muu, mis mul on esimesele ettejuhtuvale kodutule – kui Sina mul olemas oled, siis olen maailma kõige õnnelikum mees! Kui Sind ei oleks, mis oleks mul siis olulised ja mida võiks siis mu maailmast leida?

Sa muutsid mind loominguliseks ja spontaanseks. Oluline on see, mis juhtub praegu ja see tunne, mida tunnen praegu. Kas mäletan üldse, et mis tunne oli mul eile ja kas mõtlen, et kuidas võiks tunda homme? Või mis tundega ärkaks 5 aasta pärast Sinu kõrval hommikul üles? Tundub, et hetkel olen täielikult armastuse köidikutes kinni ja ise ei saa sellest arugi. Kui armastad kedagi nagu mina praegu, mis on siis sinu elu mõte? Kas elada ainult teisele inimesele – võtta eesmärgiks teha see inimene maailma kõige õnnelikumaks? Jah, see ongi minu elu mõte – vabatahtlikult ohverdan oma hinge teisele inimesele. Kas see ongi tõeline armastus? Kas äkki vaatan kogu seda asja lihtsalt vale nurga alt nii, et taustal on must pimedus? Võib-olla peaks hoopis ennast ringi keerama ja silmad päikese poole pöörama? Elu on ju ikkagi ilus ja tegelikult on ju olnud mu eesmärgiks sellest iga hetke nautida! :)

Kõht on mul täis aga “vajan õhku”! Meri, rand, mets, päike, sõbrad, tuul, võrkpall, jne jne .. Kõik see ootab mind ja mina neid :)

Tea, et igatsen Sind üle kõige maailmas, aga igatseda ei ole üldse lahe. Tean, et kui näen Sind, siis kallistan nii tugevasti, et Sa mõistad ilma sõnadetagi kui väga ma Sinust praegu puudust tunnen! ;-)

Musi Musi Musi

Tere, Armsake

Olen terve päeva mõelnud Sinust. Mõelnud ja unistanud, et saaks olla Sinuga koos, sinu läheduses. Tunnetada Sinu naiselikku aurat.

Annaks kõik, et Sind praegu kallistada. Embaks sind hästi kõvasti, suruks Sind enda käte vahele kuni me südamelöögid sulanduksid üheks. Suudleks Sind ja vaataks Sulle sügavalt silmadesse. Ütleks, et armastan Sind!

Nagu iga päev ei paista päike ei ole iga päev Sind minu juures. Oleks mul raha siis ostaks meile kahele väikse maja mere ääres, kus saaksime koos olla ja nautida teineteist. Koos ärgata kui päike tõuseb ja koos uinuda kui päike loojub. Olla täiesti kahekesi mere helide keskel, kus ainsateks inimhelideks oleks meie kahe hellitussõnad teineteisele. Kui sul on külm siis tooks sulle kümme tekki ümber ja teeks sulle kuuma teed. Kui Sul on palav siis serveeriks sulle jäätist maasikatega. Kui saad haiget, siis puhun valusa koha peale ja võtan pool valu endale.

Sõidaks kasvõi tuhat kilomeetrit, et sinuga minuti koos olla. Niiväga igatsen sind. Nii raske on eemal olla kellestki, keda armastad. Selline tunne on nagu näeksid maakera kuskilt kaugelt kosmosest ja tead, et kuskil seal kaugel on kodu aga sinna kunagi tagasi ei saa..

Kui teaks, et tuled, siis valmistaks sulle ette täiusliku õhtu. Teeks ise süüa, kataks laua. Terve toa valgustaks küünaldega. Laotaks roosiõielehti tuppa laiali. Mängima paneks plaadi kõige romantilisemate lugudega. Paneks Sind tundma printsessina, sest seda Sa oledki!

Jään Su kirja ootama. Anna teada, et millal saan Sind näha .. ootamine on nii valus..

Sinu Kallim